Qayta aqyldassaq qaytedi?..

Búdan birsypyra uaqyt búryn qazaq basylymdarynda latyn alfavitine kóshu-kóshpeu jóninde birtalay pikirtalas boldy da ayaghy nendey de bir baylamgha kelmesten sayabyrsyp baryp basylghanday. Bizdingshe, búl búlaysha tynugha tiyis is emes edi. Máselening kóp tyiini tireletin Parlamentting, Ýkimetting kózqarasy belgisiz bop qaldy… Qalay bolghanda da jany bar osy ánggimeni qayta qozghap, qayta aqyldasyp, bir tiyanaqty toqtamgha keluimiz kerek-aq siyaqty.
Endi óz oyyma kelsem, ol mynaday. Latyn álipbiyine kóshuden qorqudyng jóni joq. Óytkeni ol bizge tym jat emes. 1940 jylgha deyin edauir uaqyt Qazaqstanda oydaghyday qoldanylghan. Endi sol tájiriybeni jangghyrtsa, bálkim, til ereksheligimizge búrynghydan góri beyimdey tysse, orayy kelip-aq qalatyn is.
Al keler úrpaq qazirgi qoldanylyp jýrgen alfavitpen jazylghan úshan-tengiz múradan ajyrap qalady-au degen alangdaushylyqqa kelsek, búl da beybitshilik. Sebebi biz barshagha málim jaghdaylargha baylanysty áli de úzaq zamandar boyyna orys tilinen de, kirillisadan da (eger kynderding kyninde orystardyng ózi latyn árpine kóship ketip jýrmese!) birjolata qol ýzip kete almaymyz. Olay bolsa, keyin oryssha oqy biletinderding býginde qoldanylyp jýrgen yqtiymal alfavitti tanuy mýlde ongay. Onyng ýstine latinisa men kirillicanyng arasynda úqsastyq óte kóp. Óz tájiriybemnen bir mysal. 1948 jyly 5-synypta nemis tili páni jýre bastaghan song kóp keshikpey-aq Stivensonnyng qazaqshagha audarylyp, 1940 jyly latyn álipbiyi negizinde basylyp shyqqan “Qazyna araly” atty kitabyn esh qiyyndyqsyz-aq qyzygha oqyghanmyn. “Qyz Jibek”, “Qobylandy” syndy hissa-dastandardy da… Qazirgi, keleshektegi úrpaqtarymyz qabilet-qarymy, alghyrlyghy jaghynan, qúday qalasa, bizden kem bolmaytyn shyghar!
Tym kóp qarjy kerek, ony tabugha shashymyz jetpeydi degen de asa kóngilge qonymdy uáj emes. Latyn álipbiyine kóship qalghan kórshiles Ózbekstannyng qazirgi ekonomikalyq, qarjylyq hal-ahualy bizden kem bolmasa, artyq emes. Tek myna sharuada algha qoyyp otyrghan maqsat mýddesi abzalyraq, batylyraq sekildenedi. Ol maqsat – týbi bir týrki dýniyesine mádeny, ruhany jaghynan etenerek kirugi. Otarshylyqty eske týsire beretin belgilerden erterek qara ýzu, komputer tili, Internet arqyly enip jatqan álemdik órkeniyet órkenderine esikti kengirek ashu ma dep oylaymyn. Máselening osynday tústaryn terengirek payymdap, bizding de kóp kesheuildetpey tiyisti qam qareketke baruymyz qajyt-aq dep bilemin.
Arghynbay BEKBOSYN,
jurnalist-jazushy
Astana
17.05.2002

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

ABCnet álippesi.

K I R U